Milline veebilehitseja valida?

Sissejuhatus Sissejuhatus

Juba pikka aega on lõputult vaieldud selle üle, milline veebilehitseja ehk brauser on kõige parem, kõige kiirem, kõige turvalisem jne. Ühest vastust nendele küsimustele kindlasti ei olegi, kuna üks veebilehitseja võib olla parim ühes kategoorias, teine jällegi teises. Lisaks teevad kõikide tuntuimate veebilehitsejate arendusmeeskonnad igapäevaselt kõva tööd selle nimel, et enda veebilehitseja paremaks muuta.

Kuna meie kogemused näitavad, et väga paljud arvutikasutajad kasutavad igapäevaselt vanu ja ebaturvalisi Internet Explorer 6 ja 7 versioone, tegime mõned testid näitamaks, miks on mõistlik oma veebilehitseja vahetada kaasaegsema vastu. Testides kasutasime hetke kõige uuemaid versioone levinuimatest Windows-platvormile pakutavatest viiest veebilehitsejast: Microsoft Internet Explorer, Mozilla Firefox, Opera, Apple Safari ja Google Chrome, mis kõik on ka tasuta allalaaditavad. Testid on läbi viidud ühe arvutiga ja kõikide veebilehitsejate puhul on kasutatud vaikimisi seadeid.

NB! Järgnevad testitulemused avaldasime 6. september 2009 ja need kehtivad vaid testis kasutatud veebilehitsejate versioonidega!

joon

Veebilehitsejad Testis osalevad veebilehitsejad

Testis osalenud veebilehitsejate täpsed versiooninumbrid koos veebilehitseja kodulehekülje aadressiga:

Mozilla FirefoxMozilla Firefox
Versioon: 3.5.2
Väljalaskeaeg: 3. august 2009
www.mozilla.com/firefox

OperaOpera
Versioon: 10.00 (9.64)
Väljalaskeaeg: 1. september 2009 (3. märts 2009)
www.opera.com/browser

Apple SafariApple Safari
Versioon: 4.0.3
Väljalaskeaeg: 11. august 2009
www.apple.com/safari

Google ChromeGoogle Chrome
Versioon: 2.0.172.43
Väljalaskeaeg: 25. august 2009
www.google.ee/chrome

Microsoft Internet ExplorerMicrosoft Internet Explorer
Versioon: 8.0 (7.0 ühilduvuskuva režiimis)
Väljalaskeaeg: 19. märts 2009
www.microsoft.com/windows/internet-explorer

Nagu näha, on Microsoft Internet Explorer testitutest kõige vanem, sellele tuleb ka kõige harvem uut funktsionaalsust ja jõudlust lisavaid uuendusi, põhiliselt sisaldavad uuendused vaid parandusi leitud turvaaukudele.

joon

ID-kaart ID-kaardi tugi ja eesti keel

Toome tabelina välja, millistel testis osalenud veebilehitsejatel on ID-kaardi tugi ja võimalus saada eestikeelse kasutajaliidesega versiooni:

ID-kaardi tugi Eestikeelne
Mozilla Firefox 3.5.2 On On
Opera 10.00 Puudub On
Apple Safari 4.0.3 On Puudub
Google Chrome 2.0.172.43 * On On
Microsoft Internet Explorer 8.0 On On

* Google Chrome 2.0 ID-kaardi tugi on eksperimentaalne

joon

w3 Acid3 test ehk ühilduvus veebistandarditega

Acid3 test paneb proovile veebilehitseja ühilduvuse kõikide hetkel kasutatavate veebistandarditega. Maksimaalne tulemus on 100/100, mida madalam on tulemus, seda halvemini veebilehitseja standarditega ühildub. Acid3 test: http://acid3.acidtests.org

Mida halvem on ühilduvus veebistandarditega, seda suurem on tõenäosus, et antud veebilehitseja ei suuda kõiki veebilehti  korrektselt kuvada ja käivitada kõiki kasutatavaid veebirakendusi. Üsna tavalised on juhtumid, kus eriti just vanemate Internet Exploreri versioonidega veebilehte vaadeldes tundub see kuidagi kiibakas ja kõver, samas kui alternatiivsete veebilehitsejatega vaadeldes on kõik korras. Kuna aastaid tagasi üritati enamus veebilehed just veebistandardeid eirava Internet Exploreriga ühilduvaks muuta, võib vastupidiselt esineda ka vanemaid lehti, mida vaid Internet Exploreri vanemad versioonid suudavad korrektselt kuvada. Tänapäeval ehitatakse enamus veebilehed siiski pigem veebistandardeid silmas pidades, seega on igati mõistlik kasutada kaasaegset veebilehitsejat.

Maksimaalse tulemuse ehk 100/100 saavutasid testis Safari 4.03 ja Opera 10.00, mis tähendab, et antud veebilehitsejatega ei tohiks tekkida vähimatki ühilduvusprobleemi. Napilt jäi maksimumtulemusest ilma Google Chrome 2.0.172.43, saavutades tulemuse 99/100.  Mozilla Firefox 3.5.2 jäi parimast võimalikust puudu juba rohkem, kuid 93/100 on siiski veel tubli tulemus. Edasi läheb olukord juba suisa masendavaks – Microsoft Internet Explorer 8.0 saavutas testis vaid 20/100! Ühilduvuskuva režiimis, mis emuleerib Microft Internet Explorer 7.0, oli testi tulemus veelgi hullem, ehk 13/100.

Paremat aimu testi tulemustest ja selle mõjust veebilehtede kuvamisele annavad ehk alljärgnevad pildid, kus testi ideaalselt sooritanutel kuvatakse veatut graafikat; mida halvem tulemus, seda vildakamaks kisub ka graafika:

joon

Jõudlus Jõudlustest ehk veebilehitseja kiirus

Peacekeeper veebilehitsejate jõudlustesti skoorid sõltuvad paljuski konkreetse arvuti protsessori ja videokaardi jõudlusest, aga kuna testisime kõiki veebilehitsejaid sama arvutiga, siis olulisem on just erinevate veebilehitsejate jõudluse erinevus. Antud test paneb veebilehitseja puhul proovile kõik selle, millest otseselt sõltub veebilehitseja töökiirus veebilehtede kuvamisel ja erinevate veebirakenduste jooksutamisel. Muuhulgas testitakse näiteks renderdamiskiirust, Canvas-graafika jõudlust, andmetöötluskiirust, DOM (Document Object Model) jõudlust jne. Peacekeeper veebilehitsejate jõudlustest: http://service.futuremark.com/peacekeeper

Parimaks osutus selles testis Apple Safari, saavutades testarvutil kokkuvõttes 1943 punkti. Järgnesid Google Chrome 1730 ja Mozilla Firefox 1476 punktiga. Opera 10.00 saavutas 1137 punkti, algsed testid sooritasime Opera 9.64-ga, mille tulemuseks oli 835 punkti, seega Opera on jõudluse osas teinud märgatava hüppe ülespoole. Microsoft Internet Explorer 8.0 sai parima tulemusega võrreldes pea 4x kehvema skoori, ehk 510 punkti, Microsoft Internet Explorer 7.0 ühilduvuskuva režiimis 479 punkti.

Graafiliselt kõikide veebilehitsejate võrdlus ning jõudlustulemused iga veebilehitseja kohta eraldi:

joon

Kokkuvõte Kokkuvõte

Nagu testide kokkuvõttes selgub, on Microsoft Internet Exploreri ühilduvus veebistandarditega väga halb ning see jääb kiiruse poolest mitmetele konkurentidele oluliselt alla. Kuna enamus testis osalenud veebilehitsejaid omavad inglisekeelse kõrval ka eestikeelset kasutajaliidest ja ID-kaardi rakendustarkvara tuge, soovitame kindlasti Internet Exploreri asemel kasutada alternatiivseid veebilehitsejaid. Kui uue meelepärase veebilehitseja valimine osutub ilma lähemalt tutvumata keeruliseks, võib neid ühte arvutisse kasvõi mitu paigaldada, üksteise tööd need segama ei hakka.

Kui Sul on on mingil põhjusel vaja kasutada ka Internet Explorerit (näiteks mõni spetsiifiline rakendus, mis teiste veebilehitsejatega ei toimi), kasuta alati uusimat Internet Exploreri versiooni, kuna see on võrreldes vanematega turvalisem ja kiirem!

Lõpetuseks soovime Sulle kiiret ja turvalist veebilehitsemist!